Käibemaksukohustuslaseks registreerimine: millal kohustuslik ja kuidas käib?

Ettevõtte käive kasvab, äri läheb hästi — ja ühel hetkel jõuab kätte piir, kus riik ütleb: nüüd tuleb hakata käibemaksu koguma. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on paljude ettevõtjate jaoks segane teema, kus liigub palju vananenud infot ja pooltõdesid. Vale number või hilinenud avaldus võib aga maksta päris raha.

Selles artiklis selgitan, millal registreerimine on kohustuslik, millal see on vabatahtlikult kasulik, kuidas protsess täpselt käib ja milliseid vigu tasub vältida.

Millal on registreerimine kohustuslik?

Eestis tekib kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida, kui ettevõtte maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvestatuna 40 000 eurot.

Kõige olulisem number, mida meeles pidada, ei ole aga mitte piirmäär ise, vaid tähtaeg: avaldus tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui 40 000 euro piir on ületatud. Käivet arvestatakse aasta algusest, seega tasub seda igakuiselt jälgida, eriti siis, kui äri kasvab kiiresti.

Piirmäära sisse loetakse ainult see käive, mille tekkimise koht on Eestis. Maksuvaba käive (näiteks tervishoiu-, haridus- või teatud finantsteenused) piirmäära hulka ei lähe.

Millal tasub registreeruda vabatahtlikult?

Registreeruda võib ka enne piiri ületamist. See ei ole alati kasulik, aga teatud olukordades igati mõistlik. Vabatahtlik registreerimine tasub end ära, kui:

• su kliendid on peamiselt teised käibemaksukohustuslased (B2B), kes saavad käibemaksu ise tagasi küsida, mistõttu su hind neile ei tõuse;
• teed ettevõtte alustamiseks suuri investeeringuid ja soovid soetustelt sisendkäibemaksu maha arvata;
• plaanid niikuinii lähiajal piiri ületada.

Ettevaatlik tasub olla siis, kui müüd peamiselt eraisikutele. Sel juhul muudab käibemaksu lisamine su hinnad 24% võrra kallimaks, mis võib konkurentsis kahjuks tulla. See on klassikaline koht, kus tasub enne otsustamist raamatupidajaga nõu pidada.

Kuidas registreerimine käib?

Kogu protsess toimub Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas (e-MTA) ja käib üldjuhul nii:

1. Esitad e-MTA-s käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse.
2. Kirjeldad ettevõtte tegevust ja põhjendad, et tegeled Eestis ettevõtlusega või alustad seda.
3. Vajadusel esitad lisadokumente või -tõendeid, kui maksuhaldur neid küsib.
4. Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse, üldjuhul mõne tööpäeva jooksul.
5. Ettevõte kantakse käibemaksukohustuslaste registrisse ja saab EE-numbri.

Kui su ettevõtlus ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus küsida lisatõendeid. Seega tasub tegevuse kirjeldus juba avalduses selgelt ja veenvalt esitada.

Mida käibemaksukohustus ettevõtte jaoks tähendab?

Pärast registreerimist muutub su igapäevane töö veidi: lisandub uusi kohustusi, aga ka üks oluline õigus.

Kohustused:

• lisada müügiarvetele käibemaks;
• pidada korrektset käibemaksuarvestust;
• esitada igakuiselt käibedeklaratsioon (KMD);
• tasuda käibemaks õigel ajal;
• säilitada kõik nõutavad algdokumendid.

Õigus: saad seaduses sätestatud tingimustel arvata maha sisendkäibemaksu ehk küsida tagasi käibemaksu, mille oled ise ostudelt tasunud. Just see teebki registreerimise B2B-ettevõtetele sageli kasulikuks.

Kuidas raamatupidaja siin aitab?

Käibemaks on üks valdkondi, kus väike viga võib kiiresti kalliks minna. Professionaalne raamatupidaja aitab sul:

• hinnata, kas registreerimine on sulle kohustuslik või majanduslikult mõistlik;
• koostada ja esitada avalduse Maksu- ja Tolliametile;
• seadistada käibemaksuarvestuse raamatupidamisprogrammis õigesti;
• koostada ja esitada käibedeklaratsioone tähtajaks;
• mõista käibemaksu mõju su hindadele ja rahavoogudele.

Levinumad vead

Praktikas korduvad ikka samad eksimused:

• registreerimisega viivitatakse üle kolme tööpäeva ja tekib tagasiulatuv maksukohustus;
• käibe arvestamisel tehakse vigu ja piiri ületamist ei märgata õigel ajal;
• käibemaks lisatakse arvetele juba enne registreerimist, mida teha ei tohi;
• käibedeklaratsioon jäetakse tähtajaks esitamata;
• sisendkäibemaks arvatakse maha valesti või dokumentideta.

Praktiline näide

Kristjan pakub IT-teenuseid nii Eesti kui Soome ettevõtetele. Aasta esimesel poolel läheb äril hästi ja juuni lõpuks on tema maksustatav käive jõudnud 41 000 euroni. See tähendab, et 40 000 euro piir on ületatud ja tal on aega vaid kolm tööpäeva, et esitada registreerimisavaldus.

Kuna Kristjan jälgis oma käivet igakuiselt, märkas ta piiri lähenemist juba varem ja esitas avalduse õigel ajal. Nii vältis ta tagasiulatuvat maksukohustust ja sai lisaks õiguse arvata maha sisendkäibemaksu oma äritegevuse kuludelt. Kui ta oleks käivet jälgimata jätnud, oleks piiri ületamine võinud selguda alles aasta lõpus, koos ebameeldiva maksuarvega.

Korduma kippuvad küsimused

Kui suur on käibemaksukohustuse piirmäär?

Piirmäär 40 000 eurot maksustatavat käivet kalendriaasta algusest arvestatuna. Selle ületamisel tekib kohustus end registreerida.

Kui kiiresti pean pärast piiri ületamist avalduse esitama?

Avaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul pärast 40 000 euro piiri ületamist. Hilinemine võib kaasa tuua tagasiulatuva maksukohustuse.

Kas käibemaksukohustuslaseks saab registreeruda vabatahtlikult?

Jah. See on kasulik eelkõige ettevõtetele, kelle kliendid on teised käibemaksukohustuslased või kes soovivad investeeringutelt sisendkäibemaksu tagasi küsida.

Kui kaua registreerimine aega võtab?

Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse üldjuhul mõne tööpäeva jooksul. Kui kõik andmed on korras, käib protsess kiiresti.

Kokkuvõte

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine mõjutab su ettevõtte hinnastamist, maksuarvestust ja aruandlust. Kõige tähtsam on jälgida käivet, teada õiget piirmäära 40 000 eurot ja esitada avaldus kolme tööpäeva jooksul pärast selle ületamist. Õigeaegne tegutsemine hoiab eemal maksuriskidest.

Kui vajad abi registreerimise, avalduse esitamise või käibemaksuarvestuse korraldamisega, võta meiega ühendust. Aitame kogu protsessi läbi viia kiiresti ja korrektselt, sinu ettevõtte vajadusi arvestades.

Allikad ja kasulikud lingid

Kuna maksureeglid ja piirmäärad võivad muutuda, kontrolli olulisi fakte alati ka algallikast:

• Maksu- ja Tolliamet — käibemaksukohustuslasena registreerimine: ametlik juhend, piirmäär ja registreerimise kord.
• Käibemaksuseadus (Riigi Teataja): § 19 registreerimiskohustuse õiguslik alus.
• e-MTA e-teenuste keskkond: koht, kus avaldus esitatakse.